1 Siis hakkas Jeesus kõnelema näitlikke jutustusi kasutades.* 12:1. Vt kommentaari 3:23 kohta.

„Kord oli üks mees, kes istutas viinapuuaia. Ta pani selle ümber tara, kaevas augu surutõrre jaoks ja ehitas valvetorni. Siis andis ta selle mõnedele põllumeestele rendile ja läks reisile.

2 Kui jõudis kätte saagikoristuse aeg, saatis ta ühe oma sulastest rentike juurde, et koguda viinapuuaiast mõned viinamarjad. 3 Aga nad haarasid temast kinni, peksid teda ja saatsid ta tühje käsi minema. 4 Siis saatis mees järgmise sulase. Nad peksid teda näkku ja teotasid teda. 5 Ta saatis veel ühe sulase ja selle tapsid nad ära. Ta saatis palju sulaseid veel ning osasid neist nad peksid ja teised tapsid ära. 6 Lõpuks oli alles jäänud ainult tema poeg, keda ta armastas, ning viimaks saatis ta poja, arvates, et nad tema poega austavad. 7 Kuid põllumehed rääkisid isekeskis: „See on omaniku pärija − kui me ta tapame, saame endale selle, mille tema oleks pärinud!“ 8 Nii võtsid nad ta kinni ja tapsid ära ning viskasid viinapuuaiast välja. 9 Mida see viinapuuaia omanik nüüd teeb? Ta tuleb ja tapab ära need põllumehed ning annab viinapuuaia teistele rendile.

10 Kas te ei ole seda Pühakirja teksti lugenud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud peamiseks nurgakiviks. 11 Issandalt on see tulnud ja ilmaime silmale!“?“† 12:11. Tsiteeritud Psalmid 118:22−23.

12 Juudi juhid üritasid teda kinni võtta, sest nad mõistsid, et näide käis nende pihta, kuid nad kartsid rahvast. Seega jätsid nad ta rahule ja läksid ära. 13 Pärastpoole saatsid nad mõned variserid koos Heroodese pooldajatega Jeesuse juurde, et üritada teda tema sõnade tõttu lõksu püüda.

14 Nad jõudsid kohale ja ütlesid: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõtt armastav inimene, sest sa ei hooli seisundist ega positsioonist.‡ 12:14. Sõna-sõnalt „Sa ei muretse kellegi pärast, sest sa ei vaata inimeste nägu.“ Kuid see sõnasõnaline tõlge võib jätta mulje, nagu oleks Jeesus olnud hoolimatu ja osavõtmatu. Selle asemel õpetad sa Jumala teed kooskõlas tõega. Kas siis on õige maksta maksu Rooma keisrile või mitte? 15 Kas peaksime maksma või peaksime sellest keelduma?“

Mõistes, kui silmakirjalikud nad olid, küsis Jeesus neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda? Tooge mulle münt näha.“

16 Nad andsid talle mündi. „Kelle pilt see on ja kelle kiri?“ küsis Jeesus neilt. „Rooma keisri,“ vastasid nad.

17 „Andke siis keisrile tagasi see, mis kuulub keisrile, ja Jumalale see, mis kuulub Jumalale,“ ütles Jeesus neile. Nad olid tema vastusest hämmastuses.

18 Siis tulid saduserid, kes ei tunnista ülestõusmist, ja esitasid küsimuse:

19 „Õpetaja, Mooses õpetas, et kui mees sureb ja jätab naise lasteta lesena maha, siis peab tema vend naisega abielluma ja naisele oma venna jaoks lapsi andma.§ 12:19. Vt 5. Moosese 25:5. 20 Kord oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri siis ilma lapsi saamata. 21 Teine abiellus venna lesega ja suri siis ilma lapsi saamata. Kolmanda vennaga juhtus sama. 22 Tegelikult surid kõik seitse, ilma et oleks lapsi saanud. Lõpuks suri ka see naine. 23 Kelle naiseks ta siis ülestõusmisel saab, sest ta oli kõigi seitsme venna naine olnud?“

24 Jeesus kostis neile: „See tõestab, et te eksite ja et te ei tunne Pühakirja ega Jumala väge. 25 Kui surnud üles ärkavad, siis nad ei võta naisi ega lähe mehele. Nad on nagu taeva inglid. 26 Aga mis puutub ülestõusmisse, kas te ei ole lugenud Moosese kirjadest põleva põõsa lugu, kus Jumal kõneles Moosesega ja ütles talle: „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal?“* 12:26. Vt 2. Moosese 3:2−6. 27 Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Te olete täiesti eksiteel!“

28 Üks vaimulikest õpetajatest tuli ja kuulis neid vaidlemas. Ta tundis, et Jeesus oli neile hea vastuse andnud. Seega küsis ta: „Missugune on kõigist kõige tähtsam käsk?“

29 Jeesus vastas: „Esimene käsk on: „Kuule, Iisrael, meie Jumal Issand on ainus Jumal. 30 Armasta Issandat, oma Jumalat kogu oma südame, kogu oma vaimu, kogu oma mõistuse ja kogu oma jõuga.“† 12:30. Tsiteeritud 5. Moosese 6:4. 31 Teine on: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“‡ 12:31. Tsiteeritud 3. Moosese 19:18. Neist olulisemat käsku ei ole.“

32 „Just nii, Õpetaja,“ vastas mees. „See on õige. Nagu sa ütlesid, Jumal on üksainus ja ühtki teist ei ole. 33 Me peame armastama teda kogu oma südame, kogu oma mõistuse ja kogu oma jõuga ning me peame armastama oma kaasinimest nagu iseennast. See on palju olulisem kui annid ja ohvrid.“

34 Jeesus nägi, et ta andis mõistliku vastuse, ning ütles: „Sa ei ole Jumala riigist kaugel.“ Pärast seda ei julgenud enam keegi temale küsimusi esitada.

35 Templis õpetades küsis Jeesus: „Miks väidavad vaimulikud õpetajad, et Kristus on Taaveti poeg? 36 Sest Taavet ise kirjutas Püha Vaimu sisendusel, et Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla.“§ 12:36. Tsiteeritud Psalmid 110:1. 37 Kuna Taavet ise nimetab teda Issandaks, kuidas saab ta olla Taaveti poeg?“ Suur rahvahulk kuulas Jeesuse sõnu suure heameelega.

38 Jeesus jätkas õpetamist ja ütles: „Hoiduge vaimulike õpetajate eest! Neile meeldib käia ringi pikas rüüs ja lasta end turuplatsil lugupidavalt tervitada. 39 Neile meeldib istuda sünagoogis kõige tähtsamal kohal ja pidusöögil parimal kohal. 40 Nad petavad leskedelt välja selle, mis neil on,* 12:40. Sõna-sõnalt „neelavad lesknaiste majad“. ja varjavad paljusõnaliste palvetega seda, missugused inimesed nad tegelikult on. Kohtupäeval saab nende osaks karm hukkamõist.“

41 Jeesus istus rahakogumiskasti vastas ja jälgis, kuidas inimesed münte sisse viskasid. Paljud rikkad viskasid sisse pillavalt palju raha. 42 Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse ainult kaks väikest münti.† 12:42. Sõna-sõnalt „kaks väikese väärtusega leptonit“. 43 Jeesus kutsus oma jüngrid kokku ja rääkis neile: „Ma räägin teile tõtt: see vaene lesknaine pani sinna sisse rohkem kui kõik ülejäänud kokku. 44 Kõik nad andsid oma jõukusest, mis neil oli, kuid tema andis oma vaesusest seda, mida tal ei olnud. Ta pani kasti kõik selle, millest ta elama pidi.“