1 Variserid ja vaimulikud juhid, kes olid tulnud Jeruusalemmast alla, et Jeesusega kohtuda, 2 märkasid, et mõned tema jüngritest sõid „ebapuhaste“ (pesemata) kätega. 3 (Variserid ja ükski juut ei söö enne, kui on oma esivanemate traditsiooni järgides käsi pesnud. 4 Samuti ei söö nad turult tulles enne, kui on pesnud. Nad järgivad veel paljusid muidki rituaale, näiteks kruuside, kannude ja kastrulite pesemine.)* 7:4. Kuigi see on hügieeniks vajalik, oli siin fookus sellel, et kõik saaks kindlasti tseremoniaalselt puhtaks.

5 Nii küsisid variserid ja vaimulikud juhid Jeesuselt: „Miks ei järgi sinu jüngrid meie esivanemate traditsiooni? Nad söövad toitu† 7:5. Sõna-sõnalt „leiba“. ebapuhaste kätega.“

6 Jeesus vastas: „Jesajal oli teie, silmakirjatsejate, suhtes õigus, kui ta ütles: „See rahvas ütleb, et austab mind, kuid oma mõtetes on nad minust kaugel. 7 Nende jumalateenistusel ei ole mingit mõtet, sest see, mida nad doktriinidena õpetavad, on üksnes inimeste reeglid.“‡ 7:7. Tsiteeritud Jesaja 29:13. 8 Te eirate Jumala seadust ja järgite selle asemel hoolikalt hoopis inimeste traditsioone,“ rääkis ta neile.

9 „Kui osavalt te jätate Jumala seaduse kõrvale, et saaksite vääramatult kinni pidada oma traditsioonidest! 10 Mooses ütles: „Austa oma isa ja ema“ ja „Kes iganes oma isa või ema neab, peab surema“.§ 7:10. Tsiteeritud 2. Moosese 20:12 ja 2. Moosese 21:17. 11 Aga teie ütlete, et kui keegi ütleb oma isale või emale: „Kõik, mille sa oleks võinud minult saada, on nüüd korban,“ (see tähendab Jumalale pühendatud), 12 siis ei luba te tal enam edaspidi oma ema ja isa heaks midagi teha. 13 Selle traditsiooni kaudu, mida te edasi annate, teete Jumala sõna tühiseks ja kehtetuks. Te teete veel palju selliseid asju.“

14 Jeesus kutsus rahva jälle enda juurde ja ütles neile: „Palun kuulake mind ja saage aru. 15 Ebapuhtaks ei tee see, mis on väljas ja läheb sisse. Ebapuhtaks teeb see, mis tuleb välja.“ 16  * 7:16. Kõige varasemates käsikirjades ei ole salmi 16.

17 Siis läks Jeesus sisse, et rahvahulga eest pääseda, ja tema jüngrid küsisid talt selle illustratsiooni kohta.

18 „Kas ka teie ei saa aru?“ küsis ta neilt. „Kas te ei mõista, et see, mida te sööte, ei tee teid ebapuhtaks? 19 See ei lähe teie mõistusesse, vaid kõhtu ja väljub siis ihust. Nii on kogu toit tseremoniaalselt puhas.† 7:19. Mõned õpetlased arvavad, et see lause on hiljem lisatud.

20 Ebapuhtaks teeb see, mis teist välja tuleb. 21 Seestpoolt, inimese mõistusest, tulevad kurjad mõtted: seksuaalne ebamoraalsus, vargused, mõrvad, abielurikkumine, 22 ahnus, õelus, valelikkus, sündsusetus, kadedus, laim, uhkus, hoolimatus − 23 kõik need pahed tulevad seestpoolt ja rüvetavad inimese.“

24 Siis Jeesus lahkus ja läks Tüürose piirkonda. Ta ei tahtnud, et keegi teaks, et ta seal viibib, kuid ta ei suutnud seda saladuses hoida. 25 Kui naine, kelle väikesel tütrel oli kuri vaim, kuulis Jeesusest, tuli ta kohe ja langes Jeesuse jalgade ette. 26 See naine oli kreeklanna, sündinud Sürofoiniikias. Ta palus, et Jeesus ajaks tema tütrest kurja vaimu välja.

27 „Kõigepealt peavad lapsed saama kõhu täis süüa,“ vastas Jeesus. „Ei ole õige võtta laste toit ja visata see koertele.“‡ 7:27. Või kutsikatele.

28 „Õige, isand,“ kostis naine, „aga isegi koerad laua all söövad lastest järelejäänud raasukesi.“

29 Jeesus ütles talle: „Tänu sellisele vastusele võid sa minna − kuri vaim on su tütrest lahkunud.“ 30 Naine läks koju ja leidis lapse voodis lamamas, kuri vaim aga oli ära läinud.

31 Tüürose piirkonnast lahkudes läks Jeesus läbi Siidoni ja seejärel Galilea mere äärde ja Kümnelinnamaale. 32 Seal toodi tema juurde kurt mees, kes ei suutnud ka korralikult rääkida. Toojad palusid Jeesusel meest oma käega puudutada ja ta terveks teha. 33 Kui Jeesus oli mehe rahvast eemale viinud, pani ta oma sõrmed kurdi mehe kõrvadesse. Seejärel puudutas ta mehe keelt süljega. 34 Jeesus vaatas üles taevasse ja ütles ohates: „Effata,“§ 7:34. See on arameakeelne sõna, mis tähendab „põhjus avanemiseks“. mis tähendab: „Avane!“ 35 Mehe kõrvad avanesid, tema kõnehäire oli kadunud ja ta hakkas korralikult rääkima. 36 Jeesus keelas rangelt sellest kellelegi rääkida, aga mida enam ta keelas, seda rohkem uudis levis. 37 Rahvas oli äärmiselt hämmastunud ja ütles: „Kõik, mida ta teeb, on imestusväärne. Ta paneb isegi kurdid kuulma ja tummad rääkima.“