1 Nad jõudsid järve teisele kaldale gerasalaste maa-alale. 2 Kui Jeesus astus paadist välja, tuli surnuaialt temale vastu mees, kellel oli kuri vaim. 3 See mees elas haudade vahel ning teda ei olnud enam võimalik kinni siduda, isegi mitte ahelatega. 4 Teda oli sageli pandud ahelaisse ja raudadesse, kuid ta rebis ahelad lihtsalt katki ning purustas käe- ja jalarauad tükkideks. Kellelgi ei olnud jõudu, et temast jagu saada. 5 Päeval ja ööl kisendas ta haudade vahel ja lähedal asuvates mägedes ning lõikus ennast teravate kividega.

6 Nähes Jeesust kaugelt, jooksis ta vastu ja langes tema ees põlvili. 7 Ta hüüdis valju häälega: „Mis on sul minuga tegemist, Jeesus, kõigevägevama Jumala Poeg? Vannu Jumala nimel, et sa ei piina mind!“ 8 Sest Jeesus oli juba käskinud kurjal vaimul mehest lahkuda.

9 Siis küsis Jeesus temalt: „Mis su nimi on?“

„Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!“ vastas ta. 10 Ta anus Jeesust pidevalt, et Jeesus ei saadaks teda kaugele.* 5:10. Sõna-sõnalt „piirkonnast välja.“

11 Läheduses mäenõlval oli söömas suur seakari. 12 Kurjad vaimud palusid Jeesust: „Saada meid sigadesse, et saaksime nende sisse minna.“ 13 Jeesus lubas neil seda teha. Kurjad vaimud lahkusid mehest ja läksid sigade sisse. Kogu kari − umbes kaks tuhat siga − tormas järsust kaljust alla merre ja uppus. 14 Seakarjused jooksid minema ning levitasid seda uudis kõikjal linnas ja maal. Rahvas tuli välja vaatama, et näha, mis oli juhtunud. 15 Kui nad leidsid Jeesuse, nägid nad meest, kes oli olnud kurjade vaimude võimuses, sealsamas istumas, riietatult ja täie mõistuse juures − sedasama meest, kellel oli olnud leegion kurje vaime − , ja nad kohkusid! 16 Siis need, kes olid näinud, mis juhtus mehega, kes oli olnud kurjade vaimude meelevallas, ja sigadega, jutustasid teistele. 17 Nad hakkasid paluma, et Jeesus nende piirkonnast lahkuks. 18 Kui Jeesus astus paati, siis mees, kes oli olnud kurjade vaimude võimuses, anus, et võiks temaga kaasa minna. 19 Aga Jeesus keeldus ja ütles talle: „Mine koju omade juurde ja räägi neile, kui palju Issand on sinu heaks teinud ja kuidas ta sinu peale halastas.“

20 Nii läks see mees oma teed ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama kõigest, mida Jeesus oli tema heaks teinud, ja kõik olid hämmastuses.

21 Jeesus läks paadiga jälle tagasi järve teisele kaldale, kus kogunes tema ümber suur rahvahulk. 22 Tema juurde tuli sünagoogi ülem − mees nimega Jairus. Kui ta Jeesust nägi, langes ta tema jalge ette maha 23 ja palus, öeldes: „Minu tütreke on suremas. Palun tule ja pane oma käed tema peale, et ta võiks terveks saada ja elada.“

24 Niisiis läks Jeesus temaga kaasa. Kogu rahvas järgnes, rüseledes ja tõugeldes. 25 Seal oli üks naine, kes oli kaksteist aastat veritsustõve all kannatanud. 26 Ta oli paljude arstide käe läbi märkimisväärselt kannatanud ning kulutanud ära kõik, mis tal oli. Kuid miski ei olnud teda aidanud, õigupoolest oli olukord ainult kehvemaks läinud. 27 Ta oli kuulnud Jeesusest, seega tuli ta rahvahulgas tema selja taha ja puudutas tema ülekuube. 28 Ta ütles endale: „Kui ma ainult saan tema kuube puudutada, siis saan ma terveks.“

29 Veritsemine lõppes viivitamatult ja ta tundis, et tema keha on haigusest terveks saanud. 30 Jeesus, kes tajus kohe, et temast läks vägi välja, pöördus rahvahulgas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu kuube?“

31 Jüngrid vastasid: „Vaata, kuidas rahvas sulle peale tungib. Mis mõttes sa küsid: kes mind puudutas?“

32 Kuid Jeesus vaatas ikkagi ringi, et näha, kes seda tegi. 33 Naine, kes mõistis, mis temaga oli juhtunud, tuli ja langes tema ette maha ning rääkis talle kogu loo.

34 „Mu tütar, sinu kindel usk minusse tegi sind terveks. Mine rahus. Sa oled oma haigusest täielikult tervenenud,“ ütles Jeesus talle.

35 Sel ajal kui ta veel rääkis, tulid mõned inimesed sünagoogi ülema kodust. „Su tütar on surnud,“ ütlesid nad. „Pole enam vaja Õpetajat tüüdata.“

36 Aga Jeesus ei pööranud nende sõnadele tähelepanu. Ta ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu lihtsalt minusse.† 5:36. Mitte otsesõnu „minusse“.“ 37 Ta ei võtnud endaga kaasa kedagi, välja arvatud Peetruse, Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.

38 Kui nad jõudsid sünagoogi ülema maja juurde, nägi Jeesus segadust ja rahutust, inimesed nutsid ja halisesid. 39 Ta läks sisse ja küsis neilt: „Miks te nutate ja halisete? Tüdrukuke ei ole surnud, vaid lihtsalt magab.“ 40 Nad naersid tema üle põlastavalt.

Jeesus käskis kõigil lahkuda. Seejärel läks ta koos lapse isa ja ema ning kolme jüngriga tuppa, kus tüdrukuke lamas. 41 Tüdruku kätt võttes ütles ta: „Talita kuum“, mis tähendab: „Tüdruk, tõuse üles!“

42 Tüdruk, kes oli kaheteistkümneaastane, tõusis kohe üles ja hakkas kõndima. Nad olid juhtunust täielikus jahmatuses. 43 Jeesus keelas neid karmilt, et nad ei räägiks sellest kellelegi, ning käskis tüdrukukesele midagi süüa anda.