1 Olen seda teile rääkinud, et teie usk minusse ei kaoks. 2 Nad heidavad teid sünagoogidest välja; õigupoolest tuleb aeg, mil need, kes teid tapavad, arvavad, et teevad Jumalale teene. 3 Nad teevad seda, sest nad ei ole kunagi tundnud Isa ega mind. Olen teile seda rääkinud, et kui see toimub, tuleks teile meelde, mida ma teile rääkisin. 4 Mul ei olnud vaja seda teile kohe alguses rääkida, sest siis jäin ma teie juurde. 5 Aga nüüd lähen ma tema juurde, kes mu läkitas, ja ometi ei küsi teist keegi: „Kuhu sa lähed?“ 6 Muidugi olete praegu, mil ma teile rääkisin, südamevaluga täidetud.

7 Aga ma räägin teile tõtt: teile on parem, et ma lähen ära, sest kui ma ei läheks, ei tuleks teie juurde Lohutaja. Kui ma ära lähen, saadan ma tema teie juurde. 8 Kui ta tuleb, veenab ta neid, kes on maailmas, et nad on valesti aru saanud patust, õigusest ja kohtust: 9 patust, et nad ei uskunud minusse; 10 õigusest, et ma lähen Isa juurde ja te ei näe mind enam; 11 kohtust, et selle maailma valitseja on juba surma mõistetud.* 16:11. Või „selle maailma valitseja üle on juba kohus mõistetud“.

12 On veel palju, mida ma tahan teile selgitada, kuid te ei suuda seda praegu taluda. 13 Aga kui tõe Vaim tuleb, õpetab ta teile kogu tõde. Ta ei räägi iseenesest, vaid ta kõneleb ainult seda, mida kuuleb, ning räägib teile, mis hakkab toimuma. 14 Ta toob au mulle, sest ta õpetab teile seda, mida minult saab. 15 Kõik, mis kuulub Isale, on minu oma. Sellepärast ma ütlesin, et Vaim õpetab teile seda, mida minult saab. 16 Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind.“

17 Mõned tema jüngritest ütlesid üksteisele: „Mida ta mõtleb sellega: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“ ja „Sest ma lähen Isa juurde“?“ 18 Nad küsisid: „Mida ta mõtleb selle „veidi aja pärast“ all? Me ei tea, millest ta räägib.“

19 Jeesus sai aru, et nad tahtsid temalt selle kohta küsida. Niisiis küsis ta neilt: „Kas te ei saa aru minu ütlusest: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“? 20 Ma räägin teile tõtt: te nutate ja leinate, aga maailm rõõmustab. Te kurvastate, aga teie kurvastus muutub rõõmuks. 21 Sünnitav naine kannatab valu, sest tema aeg on tulnud, aga kui laps on sündinud, unustab ta valu rõõmu tõttu, et laps on maailma sündinud. 22 Jah, praegu te kurvastate, aga ma näen teid jälle; siis te rõõmustate ja keegi ei võta teie rõõmu ära.

23 Kui see aeg kätte jõuab, ei ole teil vaja minult midagi küsida. Ma räägin teile tõtt: Isa annab teile, mida iganes te minu nimel palute. 24 Seni ei ole te midagi minu nimel palunud, nii et paluge, ja te saate, ja teie õnn on täielik. 25 Olen rääkinud teile piltlikku keelt kasutades. Aga varsti ei kasuta ma enam teiega rääkides sellist piltlikku keelt. Selle asemel selgitan teile Isa väga lihtsalt.

26 Siis te palute minu nimel. Ma ei ütle, et ma palun Isa juures teie eest, 27 sest Isa ise armastab teid, sest te armastate mind ja usute, et ma tulin Jumala juurest. 28 Ma lahkusin Isa juurest ja tulin maailma; nüüd lahkun ma maailmast ja lähen tagasi oma Isa juurde.“

29 Siis ütlesid jüngrid: „Nüüd räägid sa väga lihtsalt ega kasuta piltlikku keelt. 30 Nüüd oleme kindlad, et sina tead kõike, ja et sa ei pea inimestelt küsima, et teada saada, millele nad mõtlevad.† 16:30. Viidates tagasi sellele, mis toimus salmis 16:19. See veenab meid, et sa tulid Jumala juurest.“

31 „Kas te olete nüüd tõesti veendunud?“ küsis Jeesus. 32 „Tuleb aeg − õigupoolest on see kohe käes −, kui teid pillutatakse laiali, igaüks oma koju, ja te kõik jätate mu üksi. Aga ma ei ole tegelikult üksinda, sest Isa on minuga. 33 Olen rääkinud teile kõike seda, et teil võiks olla rahu, sest te olete üks minuga.‡ 16:33. Sõna-sõnalt „rahu minus“. Selles maailmas on teil kannatusi, aga olge julged − mina olen maailma võitnud!“