1 Võtke vastu need, kellel on veel raskusi Jumalasse uskumisega, ja ärge astuge vaidlusse isiklike arvamuste üle. 2 Üks inimene võib arvata, et ta võib kõike süüa, samal ajal teine, kelle usk on nõrk, sööb ainult aedvilju.* 14:2. Siin pole mingit pistmist taimetoitluse või vegetaarlusega, vaid toiduga, mida toodi ebajumalatele (sarnaselt tekstile 1. Kiri korintlastele 8). 3 Need, kes söövad kõike, ei tohi halvustada neid, kes ei söö, ja need, kes ei söö, ei tohi arvustada neid, kes söövad, sest Jumal võtab nad mõlemad vastu. 4 Mis õigust on teil kellegi teise teenija üle kohut mõista? Tema enda isand on see, kes otsustab, kas ta teeb õigesti või valesti. Issanda abiga suudavad nad õiguse poolel seista.

5 Mõned peavad mõnda päeva olulisemaks kui teisi, samas kui teised peavad kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks peaks oma mõtteis täielikult veendunud olema. 6 Need, kes austavad erilist päeva, teevad seda Issandale; ja need, kes söövad ilma muretsemata,† 14:6. Söömine / mittesöömine viitab sellele, kas oli õige süüa toitu, mis oli eelnevalt paganlikele ebajumalatele ohverdatud. teevad seda Issandale, sest nad tänavad Jumalat. Samal ajal need, kes väldivad teatud asjade söömist, teevad seda Issandale ja ka nemad annavad tänu Jumalale.

7 Keegi meist ei ela iseendale ega sure iseendale. 8 Kui elame, siis elame Issandale, või kui sureme, siis sureme Issandale − seega kas me elame või sureme, me kuulume Issandale. 9 Sel põhjusel Kristus suri ja ärkas jälle ellu − et ta saaks olla nii surnute kui ka elavate Issand. 10 Miks te siis arvustate oma kaasusklikke? Miks te põlgate oma kaasusklikke? Sest me kõik seisame Jumala kohtutrooni ees.

11 Sest Pühakiri ütleb: „„Sama kindlalt kui ma elan,“ ütleb Issand, „peavad kõik põlved kummarduma minu ees ja iga keel kuulutab, et ma olen Jumal.““‡ 14:11. Vt Jesaja 45:23. 12 Seega peab igaüks meist oma teguviisi Jumala ees selgitama. 13 Seepärast ärgem enam mõistkem üksteise üle kohut, vaid otsustagem hoopis, et me ei pane takistusi oma kaasusklike teele ega sunni neid langema.

14 Ma olen kindel − mind on veennud Issand Jeesus −, et miski ei ole iseenesest tseremoniaalselt ebapuhas. Aga kui keegi peab seda ebapuhtaks, siis on see tema jaoks ebapuhas. 15 Kui teie kaasusklikku haavab teie toiduküsimus, siis ei käitu te enam armastavalt. Ärge hävitage kedagi, kelle eest Kristus suri, toiduga, mida valite söömiseks. 16 Ärge laske head, mida teete, vääriti kujutada, 17 sest Jumala riik ei ole söömine ja joomine, vaid õigesti elamine ning rahu ja rõõmu omamine Pühas Vaimus. 18 Igaüks, kes teenib Kristust niimoodi, on Jumalale meelepärane ja teised tunnustavad teda. 19 Käigem siis rahurajal ja leidkem võimalusi üksteise julgustamiseks. 20 Ärge hävitage Jumala tööd vaidlustega toidu üle. Kõik on puhas, kuid on vale süüa ja teisi haavata. 21 Parem on mitte süüa liha ja mitte juua veini ega teha midagi muud, mis paneks kaasuskliku komistama. 22 See, mida te isiklikult usute, on teie ja Jumala vaheline asi. Õnnelikud on need, kes ei mõista end hukka, tehes seda, mida nad õigeks peavad! 23 Aga kui teil on kahtlusi, kas millegi söömine on õige või vale, siis ei peaks sööma, sest te pole veendunud, et see on õige. Mis ei põhine kindlal veendumusel,§ 14:23. Või „usul“. on patt.* 14:23. Või „Patt on selle tegemine, mida sa ei usu õige olevat“.