1 Siis Pilaatus võttis Jeesuse ja lasi teda piitsutada. 2 Sõdurid tegid okaspõõsast krooni ja panid selle talle pähe ning asetasid talle õlgadele purpurrüü. 3 Ikka ja jälle läksid nad tema juurde ja ütlesid: „Ole tervitatud, juutide kuningas!“ ja lõid talle vastu nägu.

4 Pilaatus läks veel kord välja ja ütles neile: „Ma toon ta siia välja teie juurde, et te teaks, et ma ei mõista teda süüdi üheski kuriteos.“ 5 Siis Jeesus tuli välja, okaskroon peas ja purpurrüü üll. „Vaadake, siin on see inimene,“ ütles Pilaatus.

6 Kui ülempreestrid ja valvurid nägid Jeesust, karjusid nad: „Löö ta risti! Löö ta risti!“

„Võtke teie ja lööge ta risti,“ vastas Pilaatus. „Mina ei mõista teda süüdi.“

7 Juudi juhid vastasid: „Meil on seadus ja selle seaduse järgi peab ta surema, sest ta on väitnud, et on Jumala Poeg.“

8 Kui Pilaatus seda kuulis, kartis ta veel rohkem kui enne 9 ja läks tagasi maavalitseja paleesse. Ta küsis Jeesuselt: „Kust sa pärit oled?“ Aga Jeesus ei vastanud.

10 „Kas sa keeldud minuga rääkimast?“ küsis Pilaatus talt. „Kas sa ei saa aru, et mul on võim sind vabaks lasta või risti lüüa?“

11 „Sul ei oleks minu üle mingit võimu, kui seda ei oleks sulle antud ülalt,“ vastas Jeesus. „Seepärast on see, kes mu sinu kätte andis, suuremas patus süüdi.“

12 Kui Pilaatus seda kuulis, üritas ta Jeesust vabaks lasta, kuid juudi juhid karjusid: „Kui sa selle mehe vabaks lased, ei ole sa keisri sõber. Kes laseb vabaks end kuningaks tõstva inimese, see mässab keisri vastu.“

13 Kui Pilaatus seda kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus kohtunikutoolile kohas, mida nimetatakse Kivisillutiseks (heebrea keeles Gabbata). 14 Oli umbes paasapühale eelneva valmistuspäeva keskpäev.

„Vaadake, siin on teie kuningas,“ ütles ta juutidele. 15 „Hukka ära! Hukka ära! Löö ta risti!“ karjusid nad.

„Kas tahate, et löön teie kuninga risti?“ küsis Pilaatus.

„Meie ainus kuningas on keiser,“ vastasid ülempreestrid.

16 Nii andis ta Jeesuse nende kätte, et ta risti lüüa.

17 Nad viisid ära Jeesuse, kes kandis ise oma risti, ja läksid välja paika, mida nimetatakse Pealuuks (heebrea keeles Kolgata). 18 Nad lõid ta seal risti, ja veel kaks meest koos temaga, ühe kummalegi poole, nii et Jeesus jäi nende vahele.

19 Pilaatus oli teinud sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Naatsareti Jeesus, juutide kuningas.“ 20 Paljud lugesid seda silt, sest koht, kus Jeesus risti löödi, asus linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles.

21 Siis tulid ülempreestrid Pilaatuse juurde ja palusid teda: „Ära kirjuta „juutide kuningas“, vaid „see mees ütles, et on juutide kuningas“.“

22 Pilaatus vastas: „Kirjutasin seda, mida kirjutasin.“

23 Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad tema riided ja jagasid neljaks, et iga sõdur saaks oma osa. Seal oli ka tema kuub, mis oli ühest tükist kootud, ilma õmblusteta. 24 Seepärast ütlesid nad üksteisele: „Ärme rebi seda katki, vaid otsustame täringut heites, kes selle endale saab.“ Nii täitus see, mis on Pühakirjas öeldud: „Nad jaotavad mu rõivad omavahel ja veeretavad täringut mu kehakatte pärast.“* 19:24. Tsiteeritud Psalmid 22:19. 25 Seda need sõdurid tegidki.

Risti lähedal olid Jeesuse ema ja tema ema õde, Kloopase naine Maarja ja Maarja Magdaleena.† 19:25. Ei ole selge, kas seal oli kohal kolm või neli naist. Mõned usuvad, et Maarja õde on sama isik kui Kloopas naine Maarja. 26 Kui Jeesus nägi oma ema ja tema kõrval jüngrit, keda ta armastas, ütles ta emale: „Naine, see on sinu poeg.“ 27 Seejärel ütles ta jüngrile: „See on sinu ema.“ Sellest ajast peale võttis jünger ta enda juurde.

28 Jeesus mõistis nüüd, et ta oli lõpetanud kõik, mida ta oli tegema tulnud. Et täituks Pühakiri, ütles ta: „Mul on janu.“‡ 19:28. Tsiteeritud Psalmid 69:22. 29 Seal seisis üks kruus veiniäädikaga; nad kastsid käsna äädikasse, panid selle iisopivarre otsa ja hoidsid seda tema huulte vastas.§ 19:29. Vt Psalmid 69:22. 30 Kui Jeesus oli äädikat võtnud, ütles ta: „See on lõpetatud!“* 19:30. „Lõpetatud“: see võib tähendada ka „täide viidud“ või „täidetud“. Siis langetas ta pea ja tegi viimase hingetõmbe.

31 Oli valmistuspäev, ja juudi juhid ei tahtnud ristilööduid jätta hingamispäevaks (õigupoolest oli see eriline hingamispäev) ristile, seepärast palusid nad Pilaatusel murda neil jalad, et nad saaks alla võtta. 32 Siis tulid sõdurid ning murdsid kahe koos Jeesusega ristilöödud mehe jalad, 33 aga kui nad tulid Jeesuse juurde, nägid nad, et ta oli juba surnud, seega ei murdnud nad tema jalgu. 34 Kuid üks sõduritest torkas talle külje sisse oda ja välja voolas veega segunenud veri. 35 Sellest tunnistas see, kes seda nägi, ning tema tunnistus on tõsi. Ta on kindel, et see, mida ta nägi, on tõsi, nii et ka teie võiksite seda uskuda. 36 Nii toimus, et läheks täide see, mis on Pühakirjas kirjutatud: „Ühtki tema luud ei murta,“† 19:36. Tsiteeritud Psalmid 34:21. 37 ja nagu teises kohas on öeldud: „Nad näevad seda, kelle nad läbi torkasid.“‡ 19:37. Viidatud tekstile 2. Moosese 12:46, 4. Moosese 9:12 või Psalmid 34:21.

38 Pärast seda küsis Arimaatia Joosep Pilaatuselt, kas ta võib Jeesuse surnukeha alla võtta, ning Pilaatus andis talle loa. Joosep oli Jeesuse jünger, kuid salajas, sest ta kartis juute. Niisiis tuli Joosep ja viis surnukeha ära. 39 Temaga koos oli Nikodeemos, mees, kes oli esmalt käinud Jeesuse juures öösel. Ta tõi kaasa umbes kolmkümmend kilo mürri ja aaloe segu. 40 Nad võtsid Jeesuse surnukeha ja mähkisid selle koos vürtside seguga linasesse riidesse, vastavalt juutide matmiskommetele. Selle paiga lähedal, kus Jeesus risti löödi, oli üks aed, 41 ja aias oli uus, kasutamata hauakoobas. 42 Kuna oli juutide valmistuspäev ja hauakoobas oli lähedal, panid nad Jeesuse sinna puhkama.