1 Anycaŋ zin di kijinuŋ zɔɔz oma ce. Mayo zoozowe nicoko otobor Jooi ɔl ogin Israyil? Akɔm kina! Naana Pɔl alya keen eet ci Israyil. Keen dole ci dɔl o Ibrayim. Ma een bor can nɛɛn ɔl o kazi Bɛnjimɛn. 2 Ŋaan zin Jooi kotobor ɔl ogin baal ɛŋɛra niini laadun kinatamma e. Agayu niiga zɔɔz o ayeedi waragewe o Joowo akati nyakaŋan o kazi Ilija waan baal aduwakɛ Jook zɔɔz o akati kaal o agɔɔn ɔl o Israyil anek nɛ, 3 “Manyi, uruyit ɔl nicigi nyakaŋanɛt ugun dook kadaayitɔ. Ma buk oyoyit niigi vitɛn ugun taabinto lai. Kizɛ zin inoko aneeta doon ci ŋaan katuyin ineet, ma arɔɔŋ niigi gɔl ci ka kuruktan aneet buk.” 4 Anek yo waanice Jooi Ilija zooze nico nɛ? Anek nɛ, “Kanyei ɔl ceen eet amɔtɔ lak tur lak torgɛrɛm (7000) ole o Israyil calaŋ adiŋdiŋan niigi jook o adilyai kazi Bayil been nɛɛn.” 5 Abil zin buk waanico kiyo iiteni nica baale e ɛlɛ. Anyak Jooi ɔl ci miliny aŋɛra, eeci awucnek niigi nɔɔnɔ. 6 Aŋɛra niini nɔɔgɔ giye o awucnɛkɛ niigi nɔɔnɔ, alaŋ een zooze ci agɔɔni niigi kaal ci abon. Mã da waan kɛŋɛra niini nɔɔgɔ kaale ci abon agɔɔn niigi, alaŋ waan kazi nɛ, Awucnek niigi nɔɔnɔ didi.

7 Mayo zin inoko zɔɔz nici ayeleket ageet naa? Ayeleket zɔɔz nici gi ci ɔl o Israyil dook ŋaan kojokta rogzɛn baal arɔɔŋ e. Ma bar ivita ojokta rogzɛn ɔl baal miliny aŋɛra Jooi ŋaatineeŋ e doon. Ma anyek bodo Jooi ɔl oogi ŋaatineeŋ kodoyit zinzeeti kak calaŋ azii zɔɔz onin. 8 Kiyo ayeedi waragewe o Joowo zɔɔz ci azi nɛ, “Anyek Jooi nɔɔgɔ kizi garanyɛ zinzeeti ki ooti, ma alaŋ buk anim niigi kicintɔ karabɔŋ aziiŋnɛ zɛɛ been inoko o.” 9 Buk baale Devid azi nɛ, “Abon bai ɔl nici ajowa nɔŋ ci gɛr kaale o abon anyek Jooi nɔɔgɔ dook. Abon bai ookconek kaal ugeec abon nɔɔgɔ ɛlɛ kidirtɛ kakati ooti looc, ma ajowa piryakzɛt Joowa. 10 Abon bai atoozyai nɔɔgɔ kɛbɛrɛ kiziti rubenɛ. Abon bai ajowa niigi piryakzɛt ci akani culum tup nɔkɔ.”

11 Inoko zin kajine kazi nɛ, Mayo inoko ɔl o Juz ma abacit niigi gɔl o Joowo o, alaŋaan Jooi agama nɔɔgɔ bodo? Akɔm! Giye o abacan niigi oŋɛ, otowa Jooi ɔl o alaŋ eegin Juz ka kivita kojokta rogɛt. Ma giye nico arɔɔŋ Jooi ka kanyek nɔɔgɔ kicinit ɔl o alaŋ eegin Juz orogoztɛ ka zin korooŋit buk niigi rogzɛn nico. 12 Bar zin oŋɛ o abaca ɔl o Juz ɔkɔlak ɔl ween modɛn gɔl ci amayuwi Jooi nɔɔgɔ loocowe dook. Eeci bornete uneeŋ aborni niigi Jook, amayuk Jooi ɔl o alaŋ eegin Juz. Akɔ zin katin zɛɛ mazi agamta niigi Jook, amayuk Jooi nɔɔgɔ kibeen ɔl dook ɔrɔɔt.

13 Karooŋ di kozoozɔ been igeet ɔl o alaŋ eeginu Juz. Atoonanan Jooi aneet kizi toonnyai ci Yesu ŋaaten igeet o alaŋ eeginu Juz. Kaga zin naana liŋliŋɔnti ci anyan Jooi aneet noko liŋliŋɔn ci adiŋdiŋ ɔrɔɔt ɛlɛ. 14 Karooŋ zin gɔl ci kanyekɛ ɔl cigan een Juz noko kiziti zinzeeti bɛk, ka coma avunak ogɛn ŋaatineeŋ Jook ka kivita korogoztɛ. 15 Akɔ waanice mazi otobor Jooi ɔl o Israyil e, anyewun niini ɔl o loocok dook kiziti laŋotigin. Mazi yo tiŋeere ma agama Jooi nɔɔgɔ bodo kiziti ɔl cigin abil ku? Abil koca tiŋeere kiyo ɔl o da adaayitɔ, ma bodo iŋaaz daayiza o.

16 Gɔɔn mã ataabi ɛɛti ḏokoc ŋintimiliny Jook keere o Juz, ḏokoc nici dook izi ci Joowo. Buk ma anyonek agɛrnati ci keetu Jook, kɛɛt nici dook izi ci Joowo. 17 Ma laadun ɔl o Juz niigi bor o Joowo ricik nɛɛn. Maje ɔl o alaŋ eegin Juz niigi alaŋ eegin bor ci Joowo. Bar zin otobor Jooi ɔl oogi ole o Juz ŋaati ɛɛnɛ ɔl cigin. Ma agama ɔl oogi ole ween modɛn kiziti ɔl cigin. Zin ŋina niiga ɔl o alaŋ eeginu Juz oromtozeyu ɔl o Juz, ma iiya ozoltu niiga dook been nɔɔgɔ rogɛt been baayiz o abon abaai bor o Joowo. 18 Bar zin má adoŋnyu eleeti, ma apezu ɔl o Juz. Abon agayu niiga mayuwɛnɛt o Joowo akunakuŋ igeet ŋaatineeŋ.

19 Karabɔŋ bar adoŋnyu eleeti aziyu nɛ, “Ma alaŋaan ɔl o Juz atu Yesu o, kirigizit naaga nɔɔgɔ kiziti bor ci Joowo.” 20 Ŋɛdɛt zin gi nici abil tɔ. Otobor Jooi nɔɔgɔ o, eeci alaŋ atu niigi Yesu. Bodo Jooi anyuŋ igeet iziti bor cigin o, eeci atuyu niiga Yesu. Alaŋ zin waan aganɔ ŋaati abololu, bar abon acɛlbɛzanu eleeti ŋume o Joowo. 21 Baale abor Jooi ɔl o Juz baal een bor onin ɛlɛ e giye calaŋ atuwi niigi Yesu. Aniyu zin nɛ, Mã alaŋ buk niiga atuyu Yesu, alaŋ buk koca Jooi abornuŋ igeet nɔkɔ? 22 Kaga zin naaga Jook vɔɔr ziniz, ma bodo avaraciz. Avaraciz niini ole o abor ŋaati atuwi nɔɔnɔ, ma vɔɔr ziniz ole o atu nɔɔnɔ. Zin mã alaŋ amɛnaku gɔl onin, aburnuŋ koca niini igeet buk. 23 Mazi abada ɔl o Juz, ma avu atu Yesu, anyek koca Jooi nɔɔgɔ bodo kiziti bor cin, eeci anyak niini dɔyiz ci agɔɔni nɔkɔ labak. 24 Kaga naaga gi nici een didi giye o anyaayuŋ Jooi igeet ɔl o alaŋ eeginu Juz dɔyize onin ivita iziti bor cin. Buk baale Jooi dɔyize nico anyek ɔl o Juz baal een bor onin e keelit kiyo modɛna o. Zin gole nico kaga naaga buk anyak niini dɔyiz ci ŋaan abadaan bodo nɔɔgɔ kiziti bor cin labak.

25 Gɔtɔnɔga o tuwento, karooŋnyuŋ agaac zɔɔz ci adiŋdiŋ ɔrɔɔt aku Joowa ce, ka calaŋ adoŋnyu eleeti. Alaŋ tiŋeere ɔl o Israyil amɛna abor zɔɔz o Joowo kodot. Olla anyek rak Jooi oogi ŋaatineeŋ kotoborit zɔɔz onin zɛɛ ma avunak ɔl o alaŋ eegin Juz aŋɛryai dook Jook, ma arogzɛ. 26 Ka zin vurta kivita korogoztɛ ɔl o Israyil dook. Kiyo azi Jooi waragewe onin nɛ, “Aku tiŋeere ruguzoiti kuture o kazi Jerusalɛm ka kiiya kabadai dɔl ci dɔl o Jakob gole o oŋenu kivitak gɔl onan. 27 Kaara waanma nɔɔgɔ oŋɛ ugeec kiyo katerkedi noko.”

28 Ma giye o otoborti ɔl o Israyil kaviyak o Joowo abon, amartɔ niigi kibeen Jook. Agooni zin gi nici o ka ojokta niiga ɔl o alaŋ eeginu Juz waŋi ci ka orogti Joowa. Bar zin giye baal ɛŋɛrai Jooi ɔl o Juz kiziti bor cin, ŋaan arɛɛz niini nɔɔgɔ nɔkɔ zɛɛ been inoko o zooze baal aterkedek niini jijitigeec laadun e. 29 Eeci Jooi laadun mã uduwa gi cin, alaŋ bodo abali been nɛɛn. Abil zin nɔkɔ ole o amayuwun niini, ma ɛŋɛra niini nɔɔgɔ kizi ɔl cigin. 30 Baale rak ɔɔwa e niiga ɔl ween modɛn alaŋ azoonu zoozok o Joowo, ma bar inoko uwuceyu niiga Jook, eeci ɔl o Juz alaŋaan arɔɔŋ kagamta zɔɔz onin. 31 Inoko zin giye o otoborti niigi Jook, uwuceyu niiga Jook. Awucnek zin buk bodo waanma niigi Jook nɔkɔ. 32 Anyek Jooi ɔl dook keelit kiyo ɔl o acabje o giye o alaŋ animni niigi kuzuuti lotinok ogin, eeci arɔɔŋ niini ka keyelizak nɔɔgɔ gi o awucnɛkɛ niigi dook nɔɔnɔ.

33 Icinit di Jook ŋaati anyayi mayuwɛnɛt ci appe ɔrɔɔt. Ma buk agɛny niini ɔrɔɔt ɛlɛ, ma aga kaal dook. Akɔm eet ci aga baabaninok ci Joowo been kaal cigin agɔɔn nɔkɔ been nɛɛn. 34 Kiyo ayeedi waragewe o Joowo gi ci azi nɛ, “Ŋɛnɛɛn ci anim kaga baabaninok ci Joowo? Akɔm kina! Ŋɛnɛɛn ci anim kitilo nɔɔnɔ? Akɔm kina! 35 Ŋɛnɛɛn ci anim kanyek Jook gi ci anyek ka bodo iima kacaca Jooi kanyek buk nɔɔnɔ gi ci anyek? Akɔm kina?”

36 Ɛɛnyca Jooi kaal dook, ma anyek nɔɔgɔ korogit, ma azooni nɔɔgɔ dook dɔyize onin kizi kaal cigin. Abon zin kadiŋdiŋan naaga dook nɔɔnɔ nɔkɔ kodot. Nɔɔnɔ nɛɛn.