KORIN AELEPALE
Poll-ni KORIN-Yambuma Pepá PENGA AELEPA Topa Sirim Bukele
Poll-ni Pepá Topa Sirim Ilinga Ung-Pulu Mare
Ung-pulu tale ilinga buk-gomú 682 kene 759 kene molemú kanui.
‘ “Korin Kumbi-Lepale” nilimulu pepále Poll-ni ui topa sipa kene penga kaliimbu mare omba purum kene ya “Korin Aelepale” nilimulu pepá akili kolea-auli Korin muluring Krais-nga yambuma kene Korin lirim kolea Akaya propinj muluring Krais-nga yambuma kene pepá topa sirim.’ niku piliilimili (Korin Aelepale 2:13, 7:5 kanui).
Yi mare-ni Korin-yambumandu gólu toku niku mele: “Pulu Yili-nga ung-sikama ung-bo tonjukumulu. Poll-ni gólu topa nimba kis-silimú. Poll yu Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te mólu.” niring-na piliipa kene Poll-ni pepá ili topa sirim. Poll-ni sika walsekale gólu mele turum. “Ombú.” nimba ena te makó turum akiliinga-pe buni mare wendu omba yu pumba tirim kupulanumele pipi sirim kene naa purum. “Gólu tambu.” nimba naa nirim akiliinga-pe ‘Yunga ungele yambuma naa piliangi.’ niring yima-ni yu “Ombú.” nimba kene naa urumeliinga “Yu gólu tuli yili. Yunga ungele naa piliangi.” niring. Akiliinga ung mare Poll-ni nirim mele Korin Aelepale kolomong-auli 1-7 molemú.
Kolomong-auli 8-9selenga sukundu Korin-yambuma kolea Judia distrik Krais-nga yambuma liiku tapunjungíndu ku-moni mare liiku máku toku muluringeliinga Poll yu nondupa omba liimbaliinga “Wela liiku máku toku pora sangi.” nirim.
Penga kelepa kolomong-auli 10-13 sukundu Juda-yi mare gólu toku ung-bo tunjuli yimandu Poll-ni nimba mele: “Na Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te sika moliu. Eni molemelena sika ombú. Ombu kene Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili moliáliinga teku kis-silimele yima sika ung-mura sipu makurumbu.” nirim. Poll yu sika mulurum mele ung-pulu te bukeliinga alsena “1. aposel” molemú.
Poll-ni Yesos Krais-nga kongunale andupa tinjirim kene buni pulele yu-kene wendu urum, akumanga ung pulele ya Korin Aelepale molemú. Ung kanuma 4:8-9, 6:4-5, 7:5, 11:16-33 molemú.
Ya ung-pulele pora nikem.
Kolomong-Auli 1-7 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima Pulu Yili-ni Kongun Sirim Mele Poll-ni Nimba Sirim Ungma
1
1:1-2 Poll-ni Pepá Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungma
1 Na Poll, Pulu Yili-ni na makó turum kilia Krais Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili, na-kene oliunga ⸤Krais-nga ungele piliili⸥ angin Timoti-kene wasie molupulu kene pepá ili topu siker.
Pulu Yili-nga yambu-talape kolea-auli Korin molemelema kene, Pulu Yili-nga yambu kake tílima kolea Akaya propinj sukundu koleamanga pali molemele yambumanga pali pepá ili eni topu siker.
2 Oliunga Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni eni we kondu kolkulu, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ niangli.
1:3-11 Poll-ni Pulu Yili-Kene “Angke” Nirim Ungele
3 Oliunga Auli Yesos Krais-nga Pulu Yili molemú, yunga Lapa molemúko, yi akili yu kondu kululi ulu-pulele pelemú Lapale, yu ⸤oliu-kene bunima wendu olemú kene⸥ ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nimba liipa tapunjilimú Pulu Yiliko, yu kape nimbu bi paka tunjamili. 4 Yu, oliu-kene bunima wendu olemú kene ‘Eni numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nilimú Pulu Yili. ‘Ui oliu-kene bunima wendu olemú kene Pulu Yili-ni oliu ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nimba liipa tapunjilimú mele yambu mare bunima wendu ombá kene aku-siku ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ niku manda liiku tapunjungí.’ nimba yu-ni oliu aku-sipa liipa tapunjilimú.
5 ⸤Oliu-ni yambuma manda liipu tapunjupu ‘numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’⸥ nimuláliinga pulele i-sipa:
Krais ui mindili nurum mele ekupu oliu yandupa mindili nombu molemulu, aku-sipako ⸤Pulu Yili-ni Krais liipa tapunjupa ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili mulupili.’ nirim⸥eliinga oliu ‘numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nimba liipa tapunjilimú. 6 Oliu mindili nombu bunima melemulu kene ‘Eni numanu tondulu pupa waengu nipili molku, mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, molku kunjingí kupulanum-na pungéliinga tepa liili ulu akili eni kene pípili.’ nimbu aku-sipu mindili nombu bunima melemulu. Pulu Yili-ni oliu ‘numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nilimáliinga oliu kelepu tondulu mundupu molemulu kene ulu kanili-ni oliu-ni ‘eni numanu waengu nimba tondulu pupili molangi.’ nimbu kapula liipu tapunjulemulu kanu-kene oliu mindili silimele kene molemulu mele eni aku-siku mindili silimele kene eni kepe numanu tondulu mundupa aima tondulu pupili táka-niku mulungíko. 7 Oliu piliilimulu, ‘Eni-kene buni te ombá kene tondulu munduku piliilimili mele enembu naa kolku tondulu puku aima tondulu munduku piliiku mulungíko.’ nimbu tondulu mundupu piliikumulu. ‘Eni oliu-kene tapú-topu molupu, mindili wasie nolemulu mele eni oliu-kene tapú-topu molupu wasie numanu tondulu pupa waengu nipili molemuluko.’ nimbu piliipu kene ‘Eni aku-siku mulungí.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu.
8 Angmene, ya kolea Esia propinj na-kene bunima sika wendu urum mele ‘Eni mimi-siku piliangi.’ nimbu sambu. Ulu buni aulima-ni na liirimeliinga ‘Na aima kolumbunje.’ nimbu piliirindu. 9 Sika nanga numanu sukundu kot tinjirim piliipu kene ‘ “Kulupili.” nikem-nje.’ nimbu piliipu kene ‘Kolumbu.’ nimbu piliirindu. Akiliinga-pe Pulu Yili-nga kongun tinjirindeliinga buni kanuma wendu urum kene ‘ ‘Nanga tondulale-ni na Pulu Yili-nga kongun teliu.’ nimbu naa piliambu.’ nimba ulu akili wendu urum. Pulu Yili, yambu kulúlima ‘Lomburuku ola molangi.’ nilimú yili, yunga tondulaliinga mindi na-ni kongun ima teliu. 10-11 Ulu wendu urum kanili-ni na kolumbu tirindu akiliinga-pe ya niker Pulu Yi akili-ni na tepa kona liirim. Aku-sipako penga na-kene buni aku-sipa te wendu ombá kene liipa tapunjupa na wendu liimba. ‘Penga-penga-kepe, eni ‘Poll liipu tapunjamili.’ niku nanga Pulu Yili popu toku mawa tinjingéliinga bunima aku-sipa alsupa wendu ombá kene Pulu Yili yu-ni na sika taki-taki liipa tapunjupa ‘Ulu te naa tipili.’ nimba wendu liimba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu. Yambu pulele-ni nanga niku Pulu Yili mawa teku ‘liipa tapunjupa tepa liipili.’ ningí kene piliipa kene mawa tingí mele tenjipa na tepa konjumba kene yambu pulele-ni piliiku kanuku kene Pulu Yili-ndu niku mele: “Angke. Poll kene ⸤yu-kene wasie mindili núngi yima⸥ liiku tapunjukunu teku líínele manda tinu.” ningí.
1:12—2:4 Poll Numanu Topele Topa Korin Naa Purumeliinga “Gólu Naa Turundu.” Nirim Ung Te
12 Na andupu teliu mele numanale-ni piliipu kene ‘Ulu tirinduma pali tepu kunjurundu. Walse kepe tepu kis naa sirindu.’ nimbu piliiliu mele eni manda nimbu sikerumanga numanu siker. Na eni-kene mulurundu kene Pulu Yili-ni kanupa ‘kake tili uluma’ nimba kanolemúma mindi numanuna pepa, na numanu tale naa pípili eni-kene sumbi-sipu molupu ulu mare tirindu mele piliipu kene ‘Molupu kunjurundu.’ nimbu piliipu numanu siker. Ulu akuma numanale-ni piliipu tirindu kene ma-koleana piliipa kungnjuli ulu te-ni na liipa naa tapunjurum. Pulu Yili-ni na we kondu kolupa kene liipa tapunjurumeliinga na aku-sipu andupu mulurundu. 13-14 Pepá topu siker ili eni kanuku sundungí ungma topu naa siker. Eni manda kanuku ung-pulele sumbi-siku piliingí mele tokur. ‘Eni piliiku teangi.’ nimbu piliiker mele i-sipa: Sika ui na tirindu mele pulele eni mare piliiku sundulimele akiliinga-pe ‘oliunga Auli Yesos ombá enale wendu ombá kene ⸤eni liipu tapunjurundeliinga molku konjulemele mele⸥ piliipu kene nimbu para sipu numanu sipu kape nimbú mele aku-siku ekupu eni pali na tepu moliu mele piliiku kene yambuma anju-anju niku siku numanu siku kape niangi.’ nimbu piliiker.
15 ⸤Na-ni eni penga manda kape nimbú mele, eni ekupu na kape ningí mele,⸥ ‘Sika aku-siku tingí.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene ‘Eni wale tale-siku numanu kaí pípili molangi.’ nimbu na-ni “Eni molemelena ui ombú.” nirindu kanili. 16 Na numanale-ni piliirindu mele i-sipa: ‘Kolea Masedonia propinj pumbundu ui eni mulungína ombu kene, penga Masedonia pumbu. Penga Masedonia mundupu kelepu eni mulungína kelepu yandu ombú kene eni na kolea Judia distrik “Alsuku pui.” ningí.’ nimbu piliirindu. 17-18 “Aku tembu.” nirindu mele numanale-ni naa piliipu kene we nirinduye? Na-ni “I tembu. I tembu.” nimbu, nimbu panjiliu mele mana-yambuma-ni numanu tale pípili ulu te naa tingíndu gólu toku “Temulú.” nilimele mele na aku-sipu naa niliu. Ulu te tembundu “Sika tembu.” niliu. Naa tembundu “Sika naa tembu.” niliu. Pulu Yili-ni numanu topele-mapele naa topa sika nilimú mele na-ni aima ili sika niker: Ulu te “Mólu.” nimbúndu “E.” nimbu, “E.” nimbúndu “Mólu.” nimbu, tere lepu aima naa niliu.
19 Na kene Saillas kene Timoti kene oliu-ni eni muluringna ombu Pulu Yili-nga Málu Yesos Krais-nga temanele topu sirimulu, yi kanili-ni “Sika” nimbaliinga “Mólu.” naa nilimú; “Mólu.” nimbaliinga “Sika” naa nilimú, aima mólu! Yu-ni “Tembu.” nilimú mele aima sika taki-taki telemáliinga ⸤na yunga kongun tinjili yili-ni niliu ungmanga gólu te naa-ko pelemú⸥. 20 Pulu Yili-ni “I-sipu tembu. I-sipu tembu.” nimba, nimba panjurum ulu kanuma sika wendu ombá pulu yili Krais yunu kanili. Akili piliipu kene ⸤Pulu Yili-nga ungele yambuma nimbu sipu kene⸥ Krais-nga bili piliipu lepu kene “Ili sika temba.” nimbuliinga aku-sipu Pulu Yili-nga bi paka tonjulemulu. 21 Na kepe eni kepe Pulu Yili-ni tondulale silimú-na Krais-kene tondulu mundupu tapú-topu molemulu. ⸤‘Oliu yunga kongun tenjangi.’ nimba⸥ Pulu Yili-ni oliu makó topa, 22 ‘ ‘Oliu yunga yambuma molemulu.’ nimbu piliamili.’ nimba oliunga numanuna sukundu Pulu Yili yu-ni ‘Nanga’ nimba bi topa, ‘Oliu-ni piliipu kene ‘ ‘Oliu sika yunga yambuma.’ nimba makó turum. Penga sika yunga mélema pali oliu simba.’ nimbu piliamili.’ nimba isili-ui yunga Minéle ‘oliunga numanuna mulupili.’ nimba sirim. ⸤Méle te ku-moni auli-tepa pulimú kene ‘Liamili.’ nimbu kene ‘Méle kanili nosilimú yambale-ni ‘Penga ku-moni pali kamu oku singí.’ nimba piliipili.’ nimbu kene mélale we lipili ui ku-moni koltale mele sipu kene yandu olemulu, aku-sipa mele.⸥
1:23—2:4 Korin-Yambuma Muluringna Poll Wela Naa Purumeliinga Ung-Pulele (1:12 pulu monjuku kanui)
23-24 ⸤Na “Ombú.” nimbu kene naa orundele gólu turundu lem⸥ Pulu Yili-ni nanga numanuna kanupa gólu turundu akili mokeringa nimba para sipili. Akiliinga-pe gólu naa tokur. Na-ni eni buni te naa simbundu kolea-auli Korin kelepu wela naa urundu. ‘Eni ‘Krais-nga ungele sika.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga ‘Eni tondulu munduku piliiku molangi.’ nimbu na eninga yi-auliele molupu, eni nokambu.’ kapula naa nimbú. Eni tondulu munduku piliilimili ulu akili-ni eni tondulu munduku molemeláliinga ‘Eni numanu sangi.’ nimbu eni-wasie tapú-topu kongun telemulu. Akili Pulu Yili walsiku piliiku kene “Poll naa urumeliinga pulele nimba sikemele sika nikem-nje?” niku walsilkimelanje yu-ni “Sika nikem.” nilka.